Priit Toobal: omavalitsed, auklikuks lastud에서 inimeste kaitsekilp 참조

Peaaegu iga päev kuuleme uudiseid järjekordsest omavalitsusest, kes keerulise finantsolukorra tõttu on sunnitud raamatukogude, kultuurimajade või koolimajade uksi sulgema.

Mitu linna ja valda on pöördunud nõu ja abi saamiseks rahandusministeeriumi poole. Viljandimaal on praegu enim kuulda olnud Põhja-Sakala ja Mulgi vallas toimuvast. Valjult räägitakse Võrumaa Rõuge valla päästeoperatsioonist. Eriti ettevaatlikuks peaks kõiki muutma ühe Ida-Virumaa suurema linna Kohtla-Järve appihüüe.

Vaid üksikud silmatorkavad näited에 필요합니다. Omavalitsusjuhtidega otse suheldes avaldavad teisedki muret ning räägivad sulgemisplaanidest ja suurest kokkuhoidmise vajadusest.

Kui raha on varasemast vähem, tuleb seni tehtu, ülevalpeetu ja pakutu üle vaadata. Teeme ju sedasama oma kodus oma eelarvega, kui sissetulekud vähenevad või väljaminekud meist mitteolenevatel põhjustel tunduvalt suurenevad. Paraku ongi see peaaegu kõikides majapidamistes juhtunud: sissetulekud on kasvanud aeglasemalt kui sundväljaminekud toidule, elektrile, toasoojale ja kütusele. Et hädas ei ole enam vaid üksikud pered, inimesed ja omavalitsused, on drawback suur ja vajab riigi tasemel sekkumist.

Veel kord: keerulisemaks muutunud finantsmajanduslikus olukorras tuleb omavalitsustel senised kulutused üle vaadata. Ent laussulgemine ja kõigest loobumine pole võimalik – kaotaks omavalitsuste mõtte 참조. Keskvalitsus peab oma poliitikat muutma ning kriisides omavalitsustele appi tulema. Omavalitsus tähendab peamiselt ju meie enda inimesi, mitte vallavalitsust või vallamaja.

Toon Põhja-Sakala valla toel mõned näited, mille puhul omavalitsuse enda otsustest otseselt sõltumata on vald varasemast keerulisemas olukorras.

Kõigepealt energia hindade tõusuga seonduv.

Energia hinna tõusu taga on maailmas toimuv, aga peamiselt valitsuse soovimatus või oskamatus kriisis abimeetmeid välja pakkuda. Valimiste tuhinas suure hurraaga tehtud universaalteenus ei aita ei üksikisikuid, ettevõtteid ega omavalitsusi. Üksnes elektri kiire hinnatõus tekitas Põhja-Sakala valla rahakotti peaaegu 70,000 유로 suuruse augu. Kui lisada ruumide kütmisele vajaminev ligi 110 000 유로, siis võrreldes eelmise aastaga on tarvis juurde leida peaaegu 200 000 유로, et hooned soojad ja valged hoida. Kindlasti on vallal võimalik kasutuses olevaid ruutmeetreid koomale tõmmata, aga see ei tohiks teenuste kvaliteeti halvendada.

Õpetajate palgatõust tingitud palgasurve on teine ​​oluline teema. Õpetajate palgatõus oli hädavajalik ja peab jätkuma, et nende palk jõuaks ühel päeval 120 protsendini keskmisest palgast. Õpetajate töötasudeks tuleb raha riigilt. Riik kehtestab õpetajate töötasu miinimumi ja annab selle väljamaksmiseks ka ise raha. Paraku tõi õpetajate palgatõus omavalitsustele kaasa suure palgasurve: kui õpetajate palgaraha annab keskvalitsus, siis lasteaiaõpetajate raha tuleb leida omavalitsustel.

Põhja-Sakala näitel on lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks tarvis rohkem kui 300 000 유로 lisaraha. Suurem kui 20-protsendiline inflatsioon ja üldhariduskooli õpetajate palga tõus sunnivad tõstma ka teiste omavalitsuselt tasu saavate inimeste palka, sest vahe õpetajate palgaga käriseb liiga suureks või jäävad want palgad lausa miinimumpalgale jalgu. Surve on eriti tuntav kultuuri-, sotsiaal- ja noorsootöötajate ning eri asutuste majanduspersonali töötasude puhul.

Suurema palga soov on põhjendatud, sest ostujõud on vähenenud ja riigilt palka saavate kultuuritöötajate töötasu on juba peaaegu poole suurem omavalitsuste makstavast. Sama on teiste valdkondade töötajatega. Tõesti, olnuks ka 변형 rikkuda riigiga kokkulepitut ja lasteaiaõpetajatel palka mitte tõsta, aga see olnuks nonde suhtes ebaaus ja võinuks tähendada nende lahkumist.

Intresside tõusuga seonduv vajab samuti tähelepanu. Euroopa Keskpanga otsustest lähtuvalt on laenuintressid teinud suure hüppe üles. Viimasena tõstis keskpank intresse 2. veebruaril koos sõnumiga, et see ei ole kindlasti viimane tõus. Kui möödunud aastal tasus Põhja-Sakala vald ligi 10-miljonilise laenukoormuse juures intresse 112 000 유로, siis praeguste teadmiste juures on laenude teenindamine vähemalt 200 000 유로 칼림. Euribori tõusust tingitud laenuintresside tõusu tunnetavad ka inimesed kodulaenu tagasi makstes, samuti ettevõtted.

Ülal toodud kolme näite põhjal on minu koduvallal tarvis leida rohkem kui 700 000 유로, et olemasolev minimaalses mahus töös hoida. Loomulikult ei ole see kõik, sest ma ei arvestanud näiteks toidukaupade ja kütuse hinna ning töötasu alammäära tõusust tingitud lisakulu. Paraku pole võimalik ka tulumaksu laekumise suurt tõusu planeerida, sest meiegi vallas on mitu ettevõtet olnud sunnitud töötajaid koondama.

Viimaste aastate는 kriisides erinevalt käitunud에 적용됩니다.

Riigi koroonakriisist edukalt läbi vedanud 주리 라타세 juhitud valitsus toetas inimesi, ettevõtjaid ja ka omavalitsusi. Omavalitsustel aidati soetada isikukaitsevahendeid. Samuti eraldati linnadele ja valdadele erakorralisiInvesteeringutoetusi, et majandus käimas hoida. Kõige selle tulemusena tuli Eesti koroonapuhangust tingitud majanduskriisist välja Euroopas ühe edukama ja kiremana. Praegune, Kaja Kallase juhitav valitsus suutis energiakriisis omavalitsustele välja pakkuda vaid surnult sündinud universaalteenuse. Abi palgasurve leevendamiseks või laenuintresside tasumiseks isegi ei arutata.

Tõe huvides peab märkima, et Põhja-Sakala valla raskes olukorras on süüd ka vallajuhtidel. Aastate 2019–2021 uljal laenamisel ja ülejõukäivatel Investeeringutel on samuti oma roll. Niisamuti kui möödunud aasta suvel probleeme mittetunnistanud volinikel, kes uinunud olekus ja lootuses, et mured ise mööda lähevad, toiminud koalitsiooni lõhkusid. Peamine kohapealne probleem paistab tulenevat sellest, et võimulolijatel ei jagu tarkust raskest seisust vähem haavatuna välja tulla.

Riigikohus on öelnud, et kui keskvalitsus annab kohalikule omavalitsusele ülesandeid, tuleb kaasa anda raha nende ülesannete täitmiseks. Ikka ja jälle on riik sellest kavalusega mööda hiilinud ning linnad ja vallad keerulisse olukorda surunud. Seni on omavalitsused tihtipeale olnud inimestele kui kaitsekilp, mis on löögi enda kanda võtnud, et nemad pihta ei saaks. Praeguseks on kaitsekilp auklikuks lastud ja vajab märtsivalimiste järel põhjalikku remonti.