Oviir, Aab ja Kiik: vajame erakondade ülest lepet solidaarse tervisesüsteemiga jätkamiseks

Viimastel aastatel on saavutatud erakondade ülesed kokkulepped teadus-ja arendustegevuse rahastamises 1% tasemel ning kaitsekulude tõstmises vähemalt 3% tasemele SKP-st. otsused tagavad valdkondade jätkusuutliku aregu ning pakuvad inimestele vajalikku kindlustunnet이 필요합니다. Peame ainuõigeks sarnase konsensuseni jõudmist ka tervisevaldkonnas, sest ainult nii on võimalik ületada aastakümneid kestnud alarahastus ning jätkata solidaarse tervisesüsteemiga.

Eesti panustab tervisevaldkonda 3% vähem SKP-st kui Euroopa Liidus keskmiselt. Meil on küll efektiivne tervishoiusüsteem, kus häid ravitulemusi saavutatakse madalate kuludega, kuid tervishoiuteenuste kättesaadavus on ebapiisav ja ebavõrdne nii rahaliselt kui regionaalselt. Liiga pikad ootejärjekorrad, kõrge omaosalus, hambaravi kättesaamatus, tervishoiutöötajate nappus, süvenev perearstikriis ning amortiseerunud haiglahooned on aastakümneid kestnud alarahastuse tagajärg. Meie pühendunud tervishoiutöötajad teevad arvukalt ületunde ning annavad endast parima, kuid üle viimase piiri opttimeeritud tervisesüsteem pole jätkusuutlik.

Kui me tervisevaldkonna rahastust märkimisvääärselt ei tõsta, siis peavad inimesed veelgi suurema osa kinni maksma omast taskust. Eestis on aga inimeste omaosaluskoormus tervishoiuteenuste eest tasumisel niigi liiga kõrge moodustades ligi 25% tervishoiu kogukuludest (rahvusvaheliselt peetakse rahuldavaks 15% taset). Praeguse rahastusmudeliga jätkamine tähendaks ravijärjekordade pikenemist, tervishoiutöötajate puuduse süvenemist ning inimeste omaosaluse kasvu ehk kokkuvõttes solidaarse tervisesüsteemi murenemist.

Jätkata tuleb ka riiklike Investeeringutega tervishoiutaristusse. Järjestikused valitsused on palju panustanud nt Ida-Viru Keskhaigla Rendamisse ja Viljandi Haigla uue hoone ehitamisse ning nii regionaalhaiglate kui maakondlike haiglate parendamisse ja esmatasandi tervisekeskuste ehitamisse. Samal ajal tühistas Reformierakonna ainuvalitsus Tallinna Haigla rahastuse Euroopa Liidu fondidest. Tallinna Haigla projekti nullimine seaks löögi alla mitte ainult pealinna, vaid kogu Eesti tervishoiusüsteemi toimimise ja kriisivõimekuse. Näeme juba praegu, kuidas EMO-de järjekorrad on kõige pikemad simply pealinnas, kus riik pole piisavalt tervishoiutaristusseInvesteerinud ning see tähendab lisakoormust kogu tervisesüsteemile.

Eelmise majanduskriisi ajal, 2008. 별 Euroopa Parlamendis Vastu võetud käibemaksu käsitleva direktiivi kohaselt oleks olnud õige ka Eestis käibemaksu langetada. Toona tehti aga risti Vastupidist – ravimite käibemaksu pea kahekordistati ehk tõsteti 5% tasemelt 9%-ni. Ajutise kriisimeetmena lubatud käibemaksu tõus on 15 aastat hiljem endiselt jõus. Toetame ravimite käibemaksumäāra langetamist üheksalt protsendilt viiele ning retseptiravimite käibemaksust vabastamist.

Madalapalgalised ja eakad inimesed kulutavad märkimisväärse osa oma sissetulekutest ravimite ostuks ning kõrge inflatsiooni tingimustes mõjutab see olulisel määral nende toimetulekut. Paraku jäetakse liigagi tihti simply rahapuudusel vajalikud ravimid välja ostmata. Sageli kiidetakse Eesti maksusüsteemi efektiivsust, aga see peaks olema ka sotsiaalselt õiglane. Inimeste tervise arvelt ei saa riigieelarvet täita, see on sobimatu ja läheb riigile kokkuvõttes kallimaks maksma. Samamoodi on ebamoraalne koguda heategevusorganisatsioonidelt maksutulu vabatahtlike annetuste eest soetatud ravimitelt.

Eesti Keskerakonna juhitud valitsed on astunud mitmeid samme solidaarse tervisesüsteemi ehitamiseks ja tugevdamiseks juba alates 1991. aastast, mil ravikindlustusmaks kehtestati. Viimastel aastatel hakkasime maksma riigi poolt ravikindlustusmaksu ka mittetöötavate vanaduspensionäride eest, mis toob valdkonda sadu miljoneid lisaraha ning eraldasime aastateks 2021-2024 Haigekassale veel 540 miljonit eurot tegevustoetust. Samuti tegelesime tervishoiutöötajate ja teiste spetsialistide järelkasvu parandamisega, sõlmides õdede konsensusleppe, rahastades psühholoogide kutseaastat ja suurendades residentuuri Vasuvõttu. Suunasime hädavajalikku lisaraha ka hambaravisse ning panustasime märkimisvääärselt tervishoiutaristu uuendamisse. Nüüd tuleb astuda järgmised sammud, kuna vananev rahvastik tähendab üha suuremat arstiabi vajadust.