Koduloo-uurijad otsivad 정보 Aegviidu kiriku ajaloost

Detsembri alguses möödus 126 aastat Aegviidu kiriku õnnistamisest. Et sealtkandi rahvas ei läheks hukka, andis Lehtse mõisnik Friedrich von Hoynigen-Huene üle-eelmise sajandi lõpuaastail maa pühakoja rajamiseks. 1896. aastal valminud kahe torni ja rikkalike puidust nikerdustega puukabel ehitati ümbruskonna meeste abiga. Aegviidu praegune kirik on hoopis teise ilmega – väljast krohvitud, 1940. aastal ehitati kirikule이 찢어졌습니다. 1970년 날짜 aastatel tehti sõja ajal pommitabamuse saanud kirikule ka uus puitviimistlusega sisekujundus.

“Teadsime 카벨리스트 vana pildi järgi. Aga miks ta nüüd on selline, ei taibanud varem kelleltki küsida,” kahetseb Aegviidu koguduse juhatuse esimees Tiina Lõugas, kes koos teise kohaliku koduloohuvilise Signe Juursaluga on hakanud uurima Aegviidu asula, sealhulgas Ambla kiriku abikirikuna tegutseva Aegviidu Aegviidu.

Kiriku ajaloo kohta vähe teada
Eesti Televisiooni ülemöödunud aasta saates “Tähendamisi”, milles tutvustatakse Eestimaa kirikuid, paluti koguduse esimehel välja tuua midagi unikaalset Aegviidu kiriku kohta.

„Alles siis, kui otsisin, mida meie kirikust rääkida, hakkasin mõtlema, et võib-olla oleksid mäletanud kiriku varasemat lugu või seda, mis siin varem olnud, keegi neist, kes olid siin koguduses 30 aastat tagasi ehk enne, kui Amestbla kogudusime iseseisvusime. Siis mõistsin, et see on minu jaoks üks suur valge laik,” ütleb Tiina Lõugas.

Telesaates tutvustas ta kiriku ainsat nähtavat originalaalsena säilinud osa – kunagise kabeli ust, mis nüüd on kiriku siseuks. Pärast telesaadet võttis temaga ühendust kohalikku ajalugu pisut juba uurinud Signe Juursalu, kes oli avastanud, et Aegviidu asula on saates mainitust mitusada aastat vanem. Naised on koos jätkanud Aegviidu ajaloo uurimist. Tiina Lõugas tõdeb, et kiriku kohta on seni leitud väga vähe kirjalikke dokumente.

„Kõik meie kirikuraamatud on Amblas. Küsisin kirikuõpetajalt, kas Amblas on dokumente selle kohta, mis on Aegviidu kirikus alates sõjaajast kuni Eesti Vabariigi taasiseseisvumiseni toimunud. Paraku ei ole seal suurt midagi,” nendib Tiina Lõugas.

Paides asuva Järvamaa muuseumi arhiividokumentidest avastasid naised küll, et Aegviidu kool on vähemalt kümme aastat seniarvatust vanem, kuid kiriku ajaloo kohta targemaks ei saadud. Järgmisena plaanib Tiina Lõugas võtta ühendust konsistooriumi arhiiviga, ehk on seal Aegviidu kiriku kohta teadmata infot.

Loe pikemalt 11. jaanuari Sõnumitoojast.