Jüri Ratas: lahkuva valitsuse puudulikud toetuspaketid jätavad Eesti ettevõtted ebavõrdsesse olukorda või lausa konkurentsist välja

Lahkuva valitsuse puudulikud toetuspaketid jätavad Eesti ettevõtted ebavõrdsesse olukorda või lausa konkurentsist välja võrreldes teiste Euroopa riikidega. Keskerakond on korduvalt püüdnud valitsusele selgeks teha, et ettevõtete käekäik on otseselt seotud meie kõikide hakkama saamisega. Külma kätte jätmine ja ainult piitsa laksutamine ei saa olla õige valik, vaja on ka präänikut ja hoolt. samuti maksumaksjad ja nende toimetulek on riigi asi에 Ettevõtted.

Eestist vähem toetas oma inimesi ja ettevõtteid eelmisel aastal ainult 5 Euroopa Liidu riiki, kõik ülejäänud toetasid enam. Esmaspäeval, 13. veebruaril avaldatud Euroopa Komisjoni värske majandusprognoosi kohaselt langes eelmisel aastal majandus ainult ühes riigis – Eestis, kõikidel teistel Euroopa Liidu riikidel majanduskasv jätkus.

Samuti näeme seda, et teised Euroopa riigid annavad toetusi. Näiteks Saksamaa riigi toetusmeetmed olid eelmisel aastal 7,4% SKPst, Eestil 1%. Võime küsida, et kas Saksamaa on läbi kukkunud ja Eesti on õigel teel, aga numbrid räägivad teist keelt! Saksamaa majanduskasvu hinnangut korrigeeriti selleks aastaks 0,8% võrra paremaks, Eesti oma 0,6% võrra kehvemaks (Euroopa Komisjoni sügisprognoosiga võrreldes). Sellega ei saa ju ometigi rahul olla!

Aasta kokkuvõttes oli Eesti inflatsioon ka Euroopa Liidu kõrgeim. Piisava toe puudumisel kandus energiahindade järsk tõus väga kiiresti teistesse hindadesse. Kõige valusamini tabas는 meie ühiskonna kõige nõrgemaid를 참조하십시오. Elukalliduse kiire kasv suurendas ebavõrdsust.

Riigieelarve olukord pole samuti eeskujulik. Eelmise aasta hoogne hinnakasv suurendas maksutulude laekumist ja puudujääk kujunes selle najal planeeritust väiksemaks, kuid väita, et see oli kuidagi taotluslik, on lihtsalt silmakirjalik. Eesti Pank toob oma detsembriprognoosis välja, et 2023. aastal suureneb eelarvepuudujääk hüppeliselt 4,6percentni SKP-st ning järgmisel kolmel aastal püsib puudujääk üle 3% SKP-st. Pidev eelarve puudujääk ilma plaanita sellest välja tulla ei saa ollavastutustundlik.

Seni lähtusime kirjutamata reeglist, et laenu võetakse vaid Investeerimiseks või erakorralisteks kuludeks. Viimases Euroopa Komisjoni hinnangus Eesti 2023. aasta eelarvele on aga selgelt viidatud, et Eesti ekspansiivne eelarve hoiak ei tulene mitte ajutistest.